HORMOONVÕIMELMINE, NB! lisatund P kell 10.00

KUNDALINI JOOGA MEESTELE

UUS! SHINDO, kolmapäeviti kell 17.15

JOOGAVÕIMLEMINE

KUNDALINI JOOGA

TANTSUJOOGA/Shakti tants

KOOLILASTE JOOGA (7-10.a)

NOORTE JOOGA (10-13.a)

VILJANDI JOOGAKESKUS

PIKK tn 2C

Oled oodatud!

Ave Palu, Viljandi joogakeskuse asutaja, tutvus kundalini joogaga umbes kümme aastat tagasi, kui sõbranna oli teda joogatundi kutsunud. «Äratundmine tuli kohe. Minust sai mõneks aastaks tubli harrastaja,» ütles ta.

Kuigi Palu proovis põgusalt ka teisi stiile, jäi ta kundalini jooga juurde. «See on intensiivne ja dünaamiline joogavorm, mis kasutab füüsilisi harjutusi, hingamistehnikaid, kehalukke, käteasendeid, mantraid ja meditatsiooni, et panna energia kehas liikuma,» kirjeldas ta.

Nagu Palu selgitas, õpib inimene kundalini jooga abil iseennast ja oma keha paremini tundma, tema tervislik seisund paraneb ning ta muutub rahulikumaks ja tasakaalukamaks.

Joogaõpetaja teed alustas Ave Palu 2012. aastal, kui võttis osa esimesest Eestis asetleidnud laste jooga õpetajate koolitusest. 2014. aastal õppis ta kundalini jooga esimese astme õpetajaks ning siis alustas ta nii täiskasvanute kui laste juhendamisega. 2015. aasta lõpuks otsustas ta palgatöö täielikult lõpetada ning sellest ajast peale on ta olnud iseenda peremees, teenides põhiliselt leiba joogatundide juhendamisega. Praegu on Viljandi joogakeskuses kokku kuus juhendajat ning tunnid toimuvad iga tööpäeva hommikul, päeval ja õhtul.

Piia Kelner, Viljandi Päiksekillu perekeskuse hatha-joogatundide andja, tegi esimesed joogaharjutused 2003. aastal Annika Nõmbergi juhendamisel. Esialgu läks ta joogatundi füüsist parandama ning alles hiljem hakkas ta mõistma, et joogal on peale treeningu rohkematki pakkuda.

«Närvilises ja stressirohkes argipäevas nii tööl kui kolme väikese lapse emana vajasin rohkem aega endale,» rääkis Kelner. «Joogatund oli mulle ainuke koht, kus keegi minult midagi ei nõudnud ega oodanud, see oli aeg enda jaoks.» Kelner nõustus, et jooga ei ole pelgalt treening, vaid eluviis. «Tasapisi muutusid minu toitumine ja mõtlemine. Olen leidnud elule senisest erineva vaatenurga.»

2012. aastal alustas Kelner Päiksekillu perekeskuses hatha- ja rasedate jooga juhendajana, kuid ta on joogateraapiat andnud ka Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses.

 

Tsirkuseartisti paindlikkust pole tarvis

Ave Palu lükkas ümber eksiarvamuse, et joogaga tegelemiseks peab olema väga paindlik. «Füüsilisest perfektsusest ja keha painduvusest on olulisem keskendumine sellele, mida parasjagu teed, ja iseenda kogemisele. Jooga ei ole vaid füüsiline treening. Jooga on praktiline abivahend, et elada oma elu tervena, õnnelikuna ja teadlikuna, kooskõlas oma tõelise olemuse ja hingega.»

Palu on ka mudilaste, koolilaste ja rasedate jooga juhendaja. Noorte jooga tund, mis on mõeldud alates 11-aastastele lastele, on ülesehituselt üsna sarnane täiskasvanute omaga. Mudilaste jooga seevastu käib mängu kaudu ning lisaks saavad lapsed tunnis laulda, jutustada ja kuulata. «Kõik ikka selleks, et neil säiliks hea kontakt iseenda ja oma füüsilise kehaga, et nad oleksid paindlikud ja tasakaalukad, tuleksid toime oma tunnetega, suhtuksid sõbralikult ka kaaslastesse ning lihtsalt tunneksid rõõmu elust ja olemisest.»

Palu on täheldanud, et just need lapsed, kes näiliselt tunnist kuigi innukalt osa ei võta, jätavad sageli kõik meelde, et teisi hiljem ise õpetada.

Rasedate jooga eripärana tõi Kelner välja asendivaliku. «Ei tohi kasutada kõhuliasendeid ja tuleb vältida ka neid, mis suruvad kõhu kokku. Samuti ei soovitata tasakaalu nõudvaid harjutusi ilma toestuseta.»

Kelner lisas, et ka kogenud jooga praktiseerijad ei tohiks rasedana juurde õppida ühtegi uut pingutust nõudvat asendit. «Rasedate jooga tundides on rõhuasetus hingamisel ja mõistuse vaigistamisel, õppides muretsemisest lahti laskma. Kõiki asendeid sooritatakse sundimatult ja tundes kindlat toetuspinda.»

Jooga sobib Kelneri sõnul eriti kontoris töötavatele inimesele, et vabaneda istuvast eluviisist tingitud tervisehädadest. «Jooga on suurepärane vastumürk laua taga istumisele. See soodustab lõõgastumist ning on tõhus vahend stressi ja ärevuse vastu.»

Hatha-joogatundides õpetatakse ka mitmesuguseid hingamis- ja lõdvestumistehnikaid, mis parandavad kehalist ja emotsionaalset tervist. «Ühest tunnist aga jooga kasu märkamiseks ei piisa,» rõhutas Kelner. «Oluline on tegelda joogaga regulaarselt, üksikutes tundides käimise kasu on minimaalne.»

 

Info joogatundidest liigub suust suhu

Ave Palu nentis, et need, kes joogaga tegelevad, räägivad oma positiivsetest kogemustest teistelegi ja sedasi tekib uusi huvilisi. «Juhtub ka nii, et mõni lapsevanem, kelle laps käib joogas, hakkab ise samuti sellega tegelema.»

Palu joogatundides käib nädalas 15–20 inimest.

Piia Kelner on märganud joogahuviliste kasvu. «Sügisel, kui alustasin, pidin tegema planeeritud tundidele veel ühe lisaks, et kõik huvilised ära mahuks,» tähendas ta. «Küllap on inimestele saanud selgeks, et joogaga tegelemiseks ei ole vaja erilist painduvust. Jooga sobib ka täiesti tavalisele inimesele, kes soovib oma tervist ja head enesetunnet hoida või taastada.»

Päikesekillu perekeskuses on keskmine hatha-joogatundides käija naine vanuses 30–60. Nooremad käivad Kelneri sõnul enamasti spordiklubide joogatundides, mis on aktiivsemad ja kus rõhk on ainult füüsilistel harjutustel.

Aga ka eakatele on Viljandis võimalusi joogat praktiseerida ning nendes tundides tehakse just neile jõukohaseid ja vajalikke harjutusi.

«Minu tundidesse on jõudnud tublid naised, kes on aru saanud, et jooga regulaarne praktiseerimine on kasulik nii kehale, meelele kui hingele,» märkus Kelner ning lisas, et nädala jooksul käib tema Päikesekillu perekeskuse tundides umbes 30 inimest. Nädalas on kolm hatha-joogatundi ja üks rasedate jooga tund.

Kelner mainis veel, et tema ei räägiks jooga puhul eri stiilidest. «Stiil on inimese väljamõeldis, jooga aga lähtub inimesest endast,» lausus ta ning soovitas arvestada joogatunni valimisel vanust, tervist ja põhjust, miks soovitakse joogaga tegelda. «On inimesi, kes soovivad ainult mediteerida ja mantraid laulda, teised tahavad keha tervena hoidmiseks joogaharjutusi teha, kolmandad õppida lõdvestuma, et eluraskustega toime tulla. Tavaliselt jõutakse sobiva stiilini katse- ja eksitusmeetodil. Nii et tuleb ainult katsetamisega alustada.»

 

Artikkel ilmus 10.03.2017 ajalehes Sakala

http://sakala.postimees.ee/4040589/jooga-voib-olla-vastumurk-kontoriroti-eluviisile

Viljandi Joogakeskuse kalender

E T K N R L P
1
2
3
5
6
12
19
Liitu Viljandi Joogakeskuse uudiskirjaga

captcha 
© 2017-2018 viljandijoogakeskus.ee
facebook_page_plugin